uurija küsida, mis ta pähe tuleb. See on suuline intervjuutüüp) 3) on teada ainult pm suund. Ja sisi sellest lähtuvalt uurija küsib ning selle käigus võib lahti kooruda uued küsimused, vastavalt, kuidas patsient vastab jne. See on psühhomeetriline rohkem , see struktureeritud. Piaget kasutas poolstruk.intervjuud. Nt miks ei ole meil kogu aeg päev? Siis sellest sõltuvalt, mida laps vastab, esitab järgmise küsimuse. Peaget-d ei huvitanud õiged küsimused. Sõltuvalt lapsest olid need intervjuud erinevad suhteliselt (sisuline pool vähemalt). Siit tuli välja, et lapsed mõtlevad tsk-st erinevalt. Oma uuringutes kasutad P. päris palju poolsutr. Intervjuud. Intervjuu puhul oluline, et saame teada uuritava arvamusi ja hoiakuid, aga mitte seda, mis ta tegelikult teeb/käitub jne. Kui tahame teada, kuidas asjad päriselt on, siis peaks vaatlust
Ta arvas, et laste arengutempo on määratud nende sisemise küpsemise mitte niivõrd arengukeskkonna mõjust. Keskkond mõjutab vaid siis, kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Väite kinnituseks GESELLI ja THOMSONi (1929) katse – uuriti kui palju saab lapsi treenida trepist kõndima enne, kui nad seda ise teevad. Identsete kaksikute puhul ei andnud see eriti suurt efekti. Varsti ronis teine ka, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Peaget’ veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek ka vaimsele arengule. Laps lihtsalt ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Sellega aga paljud psühholoogid ei nõustu, nagu näiteks Bruner, kes arvab, et kõike saab vastavale eale kohandada. Teadmiste konstruktiivne iseloom. Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda sisemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub
annaabi.ee 
