neist vaid üksikud seinad. 1952.a. alustati purustatud hoonete asemele Laevastiku Ohvitseride Maja ehitamist. 1951.a. kinnitatud projekti autoriks oli arhitekt A.Kuznetsov. hoone arhitektuur meenutab Peterburi ampiiri , sest on ju see linn laevastiku keskus. Samas on portikus kui keskne triumfaalne teema ohtra dekoori ja keeruliste võtetega nii küllastatud, et Rossi või Quarenghi kategooriates mõtelduna jätkuks seal arhitektuuri mitme maja jaoks. Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid. Laevastiku heroilisust jutustavad räästa all paiknevad Eesti skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad
aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4 Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga. Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver (arvatakse, et enne 15-16. sajandit oli torn teravatipulise gooti telkkiivriga). Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega
annaabi.ee 
