olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid. 1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski tähelepanuväärsed ei ole mitte arvud, vaid vaheldusrikkus ja kõrgklassiline kunstimeisterlikkus, mida see teater pakkuda suudab. Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja
ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad. Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj. Teisel poolel üle kogu Prantsusmaa. Romaani ja gooti ajastu maalikunst Prantsuse maalikunstil oli romaani ajastul väga suur tähtsus. Kahjuks on sellest ajast väha mälestisi säilinud. Romaani miniatuurmaalis valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole
ohverdama. Elu kulges selliselt, kuni Pariisi sattus Püha Romanus, kes lubas draakonist võitu saada tingimusel, et kõik linnaelanikud end ristida lasevad. Nähtavasti ei osutunud see meeleheitel linnarahva jaoks probleemiks ning Romanus ristis kogu Pariisi ja sooritas lubatud teene edukalt. Surnud draakon põletati tuleriidal, ent tema leekidest karastatud saba, pea ja üüratu kael ei süttinud, niisiis naelutati tema säilmed äsjaehitatudkiriku peafassaadile kõigile vaatamiseks. Motiivistik Väidetavalt pole olemas kahte ühesugust gooti groteski. Kui otsiks, siis küllap midagi leiaks, ent arvestades asjaolu, et ühte suuremat katedraali võisid kaunistada tuhanded erinevad reljeefid ja täisfiguurid, on praktilisem selle faktiga kohe nõusse jääda. Gargoyle’id erinevat teineteisest suuruse, asendi ja emotsiooni, kujutuslaadi ning nii liigikuuluvuse kui ka loomutruuduse poolest : leidus küüntega
annaabi.ee 
