Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet.
Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet.
Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 74. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on:
Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. Must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. Projekteeritu tee kalded ja kõrgused. 21.Tahhümeetrilised arvutused. Arvutused toimuvad järgmise korra järgi: 1)Arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused(L) instrumendist latini.
Tabeliridadesse kirjutatakse olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. · Profiili koostamise lähteandmeteks on mõõdetud kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded. · Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile)
kirjutatakse olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Profiili koostamise lähteandmeteks on mõõdetud kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 71. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine.
annaabi.ee 
