Registreerimisel riietub pruut pidulikku kleiti või kostüümi, peigmees kannab ülikonda. Pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. Pruutkleidi värvideks on enamasti lumivalge või elevandiluukarva valge, kuid sobimatud pole ka teised heledad toonid. Kirikliku laulatuse puhul ei sobi sügav dekoltee ega paljastatud käsivarred. Pruudiloor on traditsiooniliselt süütuse sümbol ning see ehib esimest korda abielluja pead, teist korda abielludes valib pruut kübara või mõne muu peaehte. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Ehetest soosituimad on pärlikee ja pärlkõrvarõngad ning kihlasõrmus, ristitud pruudil ka tagasihoidlik kaelarist. Peigmees kannab talvel musta või tumedat ülikonda. Suvel sobib ka hele ülikond. Päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti valge olla. Kingad on klassikalised, pealt nööritavad. Tumeda ülikonna juurde käivad mustad kingad. Sokid peavad olema kingade või ülikonnapükste värvi
meelemürgid, pillimäng (trummi löömine). Samaani hing võib kehast lahkuda ja lennata teistesse ,,ilmadesse". Rituaali läbiviimiseks on tal spetsiaalne varustus. Siberi samaanidel näiteks on kostüüm, millele tehtud kaunistused kujutavad samaani abistavaid kaitsevaime ja on seega justkui jutustus samaani vägevusest (mida rohkem kaitsevaime, seda vägevam samaan). Kostüüm peab olema varustatud tugevdatud osadega, et kurjad vaimud ei saaks samaani vigastada (eriti nt. terav otsik peaehte küljes), kostüüm peab samaani kaitsma. Sageli on kostüümi küljes ka helisevaid-tilisevaid kellukesi, seega on tema kostüüm ka omamoodi muusikaline instrument, mis täiendab ja mitmekesistab samaanirituaali muusikalist tausta. Transsi langemiseks kasutavad samaanid ka pille. Siberi rahvastel on selleks sageli trumm. (Trumm omakorda polnud lihtsalt pill, vaid nt. põder, kelle seljas samaan teistesse ilmadesse lendas.) Transsi aitab esile kutsuda rütmiline pillimäng ühes laulu ja
annaabi.ee 
