Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud. Muhu lillkirjad tikiti puuvillasele ja villasele riidele peamiselt villase lõngaga, põhiliselt mähk-, madal- ja varspistes
tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvaltmandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui värvuseelistuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdelmisi loomulikud ja looduslähedased. Osa lillkirja tehakse äärekirjana, milles mitmesugused motiivid teatud vahemaa järel korduvad. Pinnakaunistuseks on tavaliselt taimeoksad või lillekimbud. Kinnaste, pättide ja vaipade kaunistamisel kasutati eseme kujule vastavaid mustrikombinatsioone. 20
annaabi.ee 
