Sireenid · Linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. · Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. · Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. · Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena. Harpüiad · Linnu ja inimese vahepealsed olendid, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi. · Nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu. · Nende käed on kaetud soomustega. · Nende juuksed on kasimata, sassis. · Neil on kitkutud sokku habe ning keha on kaetud sulgedega. · Neil on jalgade asemel kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad.
tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia: sireenid lubasid anda teadmisi kõigile, kes nende juurde tulevad, nad lubasid anda tarkust ja vaimuvärskust. Odysseuse süda piinles igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas (Hamilton, 1975). Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena. Seireenide-ainelistest kunstiteostest on tuntud H. Sachsi svank ja A. Rodini skulptuur (Antiigileksikon, 1983). Üldisemalt teatakse sireene kui helisignaalide tekitajaid või kui signaalidega tekitatud heli. 3 Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte, nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose