s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim. hambumissügavuseks h. 4.3.2. Ringjoone evolvent Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23). Ringjoont, millel puutuja libisemata veereb, nim. hambumise teoorias alusringjooneks. Tema raadiust tähistatakse - rb, läbimõõtu - db. Evolvendi omadused: 1. Ühe alusrinjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil).
Peale standardse sammu valikut leitakse ketis tekkiv ringjõud 2T Ft , d1 kus d1 – väiksema ratta jäotusringjoone läbimõõt. Kontrollitakse rullis tekkivat survet KFt KFt p p , A bd kus d – telje läbimõõt; b – rulli laius. Minimaalne telgedevahe a min 0,6 D1 D2 30...50 mm, kus D1 ja D2 – ketirattaste peaderingjoonte läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a 30t...50t , maksimaalne telgedevahe a max 80t . 21.3. Jõud ketis. Läbipaindest F f 9,81k f qa , kus kf – ülekande asendit arvestav tegur; q – keti jooksva meetri mass. Tsentrifugaaljõust Fv qv 2 , z1 t n kus v – keti kiirus, v . 60 10 3 Koormus vedavas ketiharus F1 Ft F f Fv .
annaabi.ee 
