Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks. Jan tõi näite, kui naisi sõimatakse koguaeg l*******. See ei meeldinud neile. Seega peaks natuke enne mõtlema, kui suust mingisugust jama välja ajada. Mehed on mühakad ja rumalad võibolla sellepärast, et naised nõuavad nende käest palju võimatuid asju. Ja et mehed ei oleks naistest kehvemad, siis tuleks nende peale natuke mõelda ja kõike nõuda. Etenduse vaatamine tegi mind päris targaks. Kui lasta tõelisel ürgmehel välja paista
Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd – vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või – pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem
lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel 33 on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest
Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest