avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks. Bronhid. Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks. Need bronhid meenutavad tagurpidi pööratud puud (,,bronhiaalpuu"). Puu ,,tüvi" on hingetoru, harud bronhid, oksad bronhioolid. Bronhide kõige väiksemad harud (läbimõõt 0,3 0,4 mm) on bronhioolid. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki). Parem bronh on laiem ja lühem kui vasak
Apnoe – hingamise seiskumine j) Ösofaagusesse sattunud võõrkeha Võõrkehad võivad ösofaaguse füsioloogiliselt kitsamatesse kohtadesse (sõrmuskõhre taha, bifurkatsiooni piirkonda, vahelihase kõrgusele) kinni jääda. Sellega võib kaasneda inspiratoorne striidor. Võõrkehad, mis ei pääse liikuma, tuleb haiglas eemaldada endoskoopia abil. Kohapealne ravi: nagu võõrkeha aspiratsiooni korral. Ösofaagus – söögitoru Bifurkatsioon – trahhea hargnemine peabronhideks Endoskoopia – kehaõõnsuse/organi uurimine selleks sisestatud optilise instrumendi abil 268 k) Kopsuödeem e kopsuturse Kopsuödeemi korral tekib alveoolidesse vedelik, mis häirib gaasivahetust. Põhjused: vasaku südamepoole puudulikkus müokardiidi tõttu, kaasasündinud südamerike, hüpertoonia, südamerikke tagajärjel tekkiv kopsu vereringe ülekoormus, vedelikupeetus, mürgistus, infektsioonid, allergia.