viskoossust, linnase toitainete lahustuvust · pH mõjutab: ensüümide aktiivsus, kujunevat virde värvi, linnasterade kestadest pärinevaid ained lahusavad kõrgemal pH rohkem, valkude kogulatsioon · AEG: valitakse lühim vajalik aeg, pauside pikkusest sõltub virde oostis, ensüümide aktiivsus , meski paksus Meski filteerivus sõltub · Meski temperatuurist, virde koostisest, lahustunud ainete kontsentratsioonist VIRDE KEETMISE ÜLESANDED. · Ensüümreaktsioonide peaamine, linnase ensüümid muuuvad inaktiivseks juba 80C · Virde steriliseerimine · Valkude ja tanniinide sadestamine, tanniinid oksüdeerudes muuddavad värvi tumedamaks · Virde värvi muutumine · Ebasoovitaate lenduvate ühendite eemaldamine · Humala mõruainete lahustamine ja SUHKRUD VIRDES · glükoos ja fruktoos 9% · matloos 41% · Sahharoos 5% · Maltotrioos 14% · Dekstriinid 28% · Ehk kääritatavaid suhkruid 70%
sisalduss 100.1 Joodiarvu määramin ne Joodiarvv näitab jooodi (I2) massi, mis reaageerib 100 grammi rassvaga. Jooddiarvu määrramisega saab nt iseloomusttada vabadee rasvhapetee hulka rasv vas või õlis. Joodiarv vväljendataksse g (I2)/ 100 g rrasva kohtaa. Nt: tagassitiitrimisegga (tiosulfaaadiga) määrratakse reak aktsioonil KIK + Br2 tekkiva joodi hulk.. 100.2 Karl Fisch heri tiitrimiine Üks peaamine meettod vee sisallduse määraamiseks. Saaab määrata nt lahustitee ja õlide niiskuseesisaldust. B·I2 + BB·SO2 + B + H2O 2BH+I- + BS SO3 + - BSO3 + ROH BH B ROSO3 I don't want to know the answers, I don't need to understand Reaktsioon, mille korral pelgalt happe ja aluse kokkupanemisel reaktsioon ei toimu, vaid vajab ka vett. Lõpp-punkti määratakse visuaalselt I2 värvusega või amperomeetriliselt.