praegusel ajal objektiivselt määratletav ja ühtviisi tõlgendatav ning hoidutakse sellest, mis on veel teooriast tulenev hüpoteetiline seletus.” (RHK-10, 1995, lk.5). (3) Klassifikatsiooni on sisse kodeeritud teatav hierarhilisus, mis teeb hõlpsaks edasise diagnostiliste abimaterjalide loomise. DSM-III-R jaoks on olemas struktureeritud intervjuud ning diagnostilised otsustamisepuud. Need on koostamisel ja osalt valmis ka RHK-10 jaoks. Kõige esimene küsimus on, kas patsiendil esineb peaajukahjustus. Kui vastus on jah, hakatakse edasi otsima diagnooside klassi F0. Orgaanilised, kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired seest. Kui vastus on ei, minnakse edasi ja küsitakse, kas patsient tarvitab mõnd ainet, mis psüühikale mõjub. Kui jah, siis on selge, et diagnoosi tuleb otsida diagnooside klassist F1. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kui ei, minnakse jälle edasi järgmise rühma otsustava
Orgaanilised psüühikahäired on kindla orgaanilise faktoriga seotud psüühikahäired, kahjustus, dementsus s.t. psüühikahäirete aluseks on kindlalt diagnoositav kehaline haigus, peaajuhaigus või peaajukahjustus. [vt. orgaanilised psüühikahäired: demntsuse, deliiriumi, amnestiline ja muud endokriinsüsteemi haigused türeotoksikoos - orgaaniline ärevus sündroomid] häire, depressioon?;
annaabi.ee 
