Enamusel patsientidest tekib ka raske vaimne alaareng. Jääb ebaselgeks, millisel määral selline seisund erineb lapse autismist. Mõnel juhul õnnestub tõestada, et seisund kaasneb entsefalopaatiaga, kuid diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus, kodeeritakse see eraldi. Mõnes suhtes sarnaneb sündroom täiskasvanuea dementsusega, kuid erineb sellest kolmes olulises aspektis nagu tavaliselt ei ole tõendeid mõne orgaanilise peaajuhaiguse või -kahjustuse kohta (kuigi võib olla mitmesuguseid aju orgaanilisele kahjustusele viitavaid nähte); vilumuste ja omandatud oskuste kaole võib järgneda paranemisjärk; sotsialiseerumise ja suhtlemise kahjustusel on erijooni, mis on tüüpilised pigem autismile kui intellektuaalsele allakäigule. Kõigi nende põhjuste tõttu on see sündroom paigutatud sellesse rubriiki, mitte F00-F09 alla (Kliinikum). Täpsustamata pervasiivne arenguhäire
Amnestiline sündroom. 1. Mälukahjustus, mis väljendub mõlemas järgnevalt esitatus: *vähenenud või kadunud võimes salvestada uut informatsiooni määral, mis kahjustab inimese igapäevast tegevust; ja *alanenud reproduktsioonivõime viimase aja sündmuste osas; 2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest