järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA ettevalmistamine Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil
molekulmassiga polümeer. UHMWPE-l on arvestatav kõvadus, suurepärane keemiline vastupanu ja hea vastupanu kriimustamisele ja abrasiivkulumisele; ta on tunduvalt suurema sitkusega. Materjal ei ole sulatöödeltav, mistõttu teda töödeltakse kummiolekus. Polüetüleene kasutatakse ka plastkomposiitides, eelkõige klaaskiudarmeerituis, mis annab materjalile suurema kõvaduse ja tugevuse. b)Polüpropüleen (PP) Polüpropüleen on kõrgkristalne polümeer nagu PE. Peaahelal on aga CH3 külgrühmad, mille paigutuse süsteem või korrapära määrab selle, kas materjal on termoplast või elastomeer. PP on suurema tugevuse ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on aga ligilähedane LDPE-le. Teda iseloomustab hea keemiline vastupanu ja kõrge väsimustugevus. Eripäraks on väga hea vastupanu korduvpainutusele, kuid madalatel temperatuuridel muutub polüpropüleen hapraks. Kõrgema löögisitkusega materjali saamiseks kasutatakse polüetüleeni polümeeri mehaanilist
annaabi.ee 
