Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga.
Kasutatakse pliiaku elektroodide ning tikupeade koostises jm. Vees lahustumatu, kuid reageerib leelistega: PbO2 + 2 NaOH + 2 H2O Na2[Pb(OH)6] naatriumheksahüdroksoplumbaat(II) PbO2 reageerib ka hapetega (on amorfne); kuumutamisel H2SO4-ga tekib O2, HCl-ga moodustub Cl2. a-PbO2 laguneb kuumutamisel astmeliselt: PbO2 Pb12O19 Pb12O17 Pb3O4 PbO Pb2O3 dipliitrioksiid, õigemini Pb[PbO3] plii(II)metaplumbaat(IV), saadakse PbO2 lagunemisel NaOH lahuses 250 oC juures. Teised pliiühendid Tähtsamad on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”.
Plii(Pb) - (seatina). Lihtainena hõbevalge, sinakaläikega raske metall, väga pegme, jätab paberile halli jäle. Tuhmub õhus kiiresti(oksiidikiht). Suht inertne. Indias, Kreekas, Roomas(veetorud, toidunõud).Suhteliselt halb soojus ja el.juht. Mitte eriti haruldane värviline met. tuntud ca80 mineraali, kus Pb sees. Looduslik Pb koosneb 5isotoopist. On üsna vastupidav O2 H2O ja hapete suhtes. Hapnikuga mood. 6erinevat oksiidi: PbO , Pb3O4 , PbO2 , Pb2O3. Kasut: 45% akumulaatorite elektroodid, 20%.kaablikatted, 5-20% tetraetüülplii tootmiseks. Haavlid, kuulide südamikud, keemiatööstuse sulamid jm. Biotoime: kõige aktuaalsem on Pb puhul mürgitus., etiti kui arvestada tema suurt tarbitavust. Inimeses 130mg Pb. Reostab ka loodust (ookeanidesse üle 500 000 tonni a) 15. rühm- N P As Sb Bi o-a -3..5 Lämmasik(N) - Avastas, erald.- Rutherford, Scheele 1772. Loodusilk N - 2isotoopi. Maakorres lev 15
Vees lahustumatu, kuid lahustub leelistes: PbO2 + 2NaOH + 2H2O → Na2[Pb(OH)6] naatriumheksahüdrokso- plumbaat(IV) PbO2 lahustub ka hapetes (amfoteerne) kuumutamisel H2SO4-ga → O2 “ - “ HCl-ga → Cl2 α-PbO2 laguneb kuumutamisel astmeliselt: 200ºC 350ºC 380ºC 570ºC PbO2 Pb12O19 Pb12O17 Pb3O4 PbO Pb2O3 dipliitrioksiid, õigem vaadelda ühendina Pb[PbO3] - plii(II)metaplumbaat(IV) saadakse PbO2 hüdrotermilisel lagunemisel NaOH lahuses tº-l 250ºC Hüdroksiid Pb(OH)2 saadakse Pb2+ + 2OH- → Pb(OH)2↓ AMFOTEERNE: HNO3 NaOH 3 Pb(NO3)2 Pb(OH)2 Na[Pb(OH)3] või Na2[Pb(OH)4] Na-hüdroksoplumbaadid(II)
annaabi.ee 
