Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms. Erinevalt näiteks unepaanikast ei esine uneärevuse korral häälitsemist või ülemäärast motoorset aktiivsust. Unepaanika Unepaanika, ladinakeelse nimega Pavor nocturnus, tähistab äkilist ehmatusega voodist üles ärkamist ning sageli kaasneb sellega vali nutt ja kisa. Tavaliselt esineb unepaanikat öö esimesel poolel, nn sügava une faasis. Kõige sagedamini tabab unepaanika lapsi vanuses kolm kuni kuus aastat. Erinevalt halbadest unenägudest lapsed enamasti öist paanikahoogu ei mäleta. Paljud teadlased seostavad laste unepaanikat veel mitte täielikult välja arenenud närvisüsteemiga, teised aga
aeglaseks e. deltauneks. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. 3.+4. unestaadium kokku 20-25% une ajast. Peale unetut ööd esmalt kompenseeritakse deltaune defitsiit ja seejärel REM-une defitsiit. Sügav uni domineerib 1 ja 2 unetsükli vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel. - lastel esineb selles unest-s uneskäimist, enureesi või pavor nocturnuse hooge REM-uni 20-25% kogu une ajast Normaalselt tekib esmakordselt keskmiselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90 -110 min): Ajuelektrilise aktiivsuse tõus on ligilähedane ärkvelolekule. Siiski EEG-s(elektro-entsefalogramm (mõõdab ajutegevuse aktiivsust)) on enamasti nähtav saehambaid meenutavad pilt, selle poolest see erineb ärkveloleku EEG-st ja on seega äratuntav; väga madala lihastoonusega;
annaabi.ee 
