Inimevolutsiooni keskne moment mis tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). 44 Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid
ja järelikult ei ole nendele redutseeritavad". Inimevolutsiooni keskne moment mis tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid.