see maagiline sõna, see ,,Seesam, avane!", mis avab meile juurdepääsu spetsiifiliselt inimlikule valdkonnale, kultuurile (Cassirer, 1999, lk.59). Inimliku sümboli oluliseks omaduseks on veel muutlikkus. Ta ei ole jäik, paindumatu, vaid on mobiilne. Näiteks me võime üht ja sama tähendust väljendada erinevates keeltes või mingit ühte mõtet sama keele piires erinevat moodi. Samas märk ja signaal on seotud viidatava asjaga kindlalt ja üheselt. Näiteks Pavlovil kellahelin, mis kutsus koeri toidu juurde asuma. Mis on inimene 9 Ja veel üks tähtis aspekt- reflektiivne mõtlemine sõltub sümboolsest mõtlemisest. Esimest korda väitis seda Herder, hiljem on see leidnud kinnitust keele psühhopatoloogia valdkonnas tehtud uuringute tulemusena. Täheldati, et ajukahjustustest tingituna kõnevõime kaotanud patsientide isiksuses toimuvad samuti muutused
7 valdava arvamusega ja terve mõistusega. Teadvuse asemel pani ta ette võtta "lähtekohaks esiteks vaadeldava fakti, et organismid niihästi inimene kui ka loomad kohanevad oma keskkonnaga" ja "teiseks, et teatavad stiimulid viivad organismid reaktsioonidele." Watson osutas sellele, et kuna introspektsionism on eksperimentaalse teadusena läbi kukkunud, on Pavlovil, Thorndike'il ja teistel loomapsühholoogidel õnnestunud saada usaldatavalt korratavaid tulemusi ja avastada üldisi seletusprintsiipe. Watson umbusaldas kesknärvisüsteemi ning oletas, et mõtlemine toimub hääleelundites ning on kuuldamatu iseenesega rääkimine (Watson 1920). Biheivioristid loobusid uurimise objektiivsuse huvides teadvuse kui mõõdetamatu muutuja kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama
annaabi.ee 
