Selline linnadesse ,,voolamine" eeldas ülerahvastuse varjatud vormi, mille suurus sai nähtavaks alles siis, kui äravoolukanalid muutusid erakordselt laiaks. Kolmandaks relatiivse ülerahvastuse vormiks on püsiv. Selle vormi töölisklass on madalamal keskmisest normaaltasemest. Püsivat ülerahvastust iseloomustab maksimaalne tööaeg ja minimaalne palk. 19. sajandi ülerahvastuse madalaimas kihis asuvad pauperid. Pauperismi alla lähevad töövõimelised, kelle arv pauperite seas väheneb, kui äritegevus suureneb. Veel on pauperid orvud ja pauperite lapsed. Kolmandasse pauperite rühma kuuluvad allakäinud, puruvaesed ning töövõimetud, kelle hulgas on ka inimesi, kes on just raske ning tervist kahjustava töö tõttu töövõimetuks jäänud. Dr. Simon tõi välja tõsiasja, et vaeste hulgas levib ka palju haigusi. Üheks suuremaks probleemiks on alatoitumine või nälg. Inimestele on tähtsaimaks asjaks toit. Kõik muu
Aga kuigi töölise töö seda rikkust toodab, teeks see rikkus teda õige vähe töövõimeliseks, kui tema ise oleks kutsutud seda rikkust tarbima. 1.2 Pauperismi sfääri jagunemine Relatiivse ülerahvastuse madalaim kiht elutseb pauperismi sfääris. Sõnaraamat annab pauperi seletuseks puruvaene, elatusvahenditeta inimene. See ühiskonnakiht koosneb kolmest kategooriast. Esimeseks töövõimelised kui vaadata inglise pauperismi statistikat, on seal näha, kuidas pauperite mass iga kriisi puhul kasvab ja äritegevuse elavnemisega iga kord väheneb. Teiseks orvud ja pauperite lapsed - need on tööstusliku reservarmee kandidaadid, suurtel tõusuperioodidel astuvad nad kiiresti ning massiliselt tööliste tegevarmee ridadesse. Kolmandaks allakäinud, puruvaesed, töövõimetud - need on isikud, kes hukuvad oma vähese liikuvuse tõttu, siis isikud, kes elavad töölise normaalvanusest kauem ja tööstuse ohvrid, kelle arv kasvab ohtlike masinate levikuga,
annaabi.ee 
