õhuvooluga väga kaugele kanduda. Suguline paljune mine toimub eri seentel erineval viisil, m õnikord väga ke eruliselt. Hallitusseened paljunevad suguliselt kahe raku ühine mise teel. Mõnedel seentel hakkab ühine misel m o odustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja m o odustub e oseks, mida nim etatakse s ügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teistel seentel m o odustub mitu e ost. M õnikord asuvad need e osed paunataolises m o odustises askuses ja neid ni metatakse askospoorideks, e osed võivad tekkida aga piklikes rakkudes basiidiumides, mille üle mises otsas on niini m etatud pungad (ena masti neli). Nendes pungades, igaühes üks, asuvad e osed, mida ni m etatakse basidiospoorideks. Arene miseks vajavad hallitusseened küllaldaselt õhku, seepärast kasvavad nad toiduainetel sageli ainult pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikud
Kuna hallituse eosed on väga väikesed ja kerged, siis võivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda. Suguline paljunemine toimub hallituste eriliikidel mitmel viisil, mõnikord väga keerukalt. Suguliselt paljunevad nad kahe raku ühinemise teel. Mõnel seenel hakkab ühinemisel moodustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja muutub eoseks, mida nimetatakse sügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teisel seenel moodustub mitu eost. Mõnikord asuvad need eosed paunataolises moodustises (askuses) ja neid nimetatakse askospoorideks. Eosed võivad tekkida ka piklikes rakkudes - basiidiumides, mille ülemises otsas on pungad (enamasti neli). Nendes pungades asuvad eosed, mida nimetatakse kandeosteks. Paljud seened võivad ebasoodsates tingimustes üle minna puhkestaadiumi, moodustades samuti spoore. Seentel on seega kahesuguse ülesandega spoore: paljunemiseks ja elu säilitamiseks ebasoodsates tingimustes.
annaabi.ee 
