risoomidest (ingver) juurtest (vetiver) Eeterliku õli eraldamine on keeruline protsess ja vastavalt taime eripärale kasutatakse peamiselt kolme erinevat moodust: Veeaurudestillatsiooni puhul asetatakse taimne materjal vette ja kuumutatakse keemiseni. Lenduvat eeterlikku õli sisaldav aur juhitakse läbi jahuti, kus see kondenseerub ja vedel destillaat kogutakse kokku. Eeterlik õli ilmub õhukese kilena vedeliku pinnale, kust see eraldatakse veest. Tsitrusviljades on eeterlik õli väikestes paunades, mis paiknevad vahetult koore all. Puuviljal lastakse veereda väikeste nõeltega kaetud konveieril, mis torkavad tsitrusvilja koores olevatesse õlipaunadesse augud ja välja voolav õli kogutakse ning filtreeritakse. Leotatud õlid ei ole tegelikult puhtad eeterlikud õlid vaid baasõlid. Taimne materjal kogutakse, peenestatakse ja lisatakse siis kas päevalille- või oliivõli. Segu segatakse tasakesi mõnda aega, enne kui see asetatakse mitmeks päevaks tugeva päikesevalguse kätte. Siis
teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel. Sokrates on öelnud: "Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab kurbuse rahule. Ta äratab uuesti rõõmu ja on kui õli hääbuvas elutules.".
ruumis suuresti). Siin on vanemhool suure tähtsusega. Ogaliku isane näiteks ehitab pesa ja valvab seal marja rüüstajate eest, õhutab seda ja eemaldab haiged marjaterad. Eriti suure tähtsusega on vanemhool ajutistes veekogudes, kus peab olema kogu aeg valvel, et mari kuivale ei jääks. Sellistes kohtades elavail kaladel on kujunenud mitmesugused huvitavad kohastumused. Mõned kalad hoiavad marjateri suus, mõned erilistes paunades. Just sellistes veekogudes on kaladel eriti rohkesti levinud ka emahoole arenenuim vorm - elussünnitamine ehk vivipaarsus. A. Dawson (1995) uuris matemaatilise modelleerimise abil, kuidas sõltub vanemhoole tüüpide kujunemine elukeskkonna stabiilsusest. Ta leidis, et tõepoolest tingimustes, kus keskkonnaressursid on ajas suhteliselt stabiilsed, osutus evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks (ESS) üksnes ühe vanema poolne hool (emb-kumb, kas emahool või isahool).
annaabi.ee 
