Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb". 1927. aastal lahutas Hemingway Hadleyst ja abiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga. 1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi ning kolis Key Westi Floridas. Sel ajal ta kirjutas, kalastas, pidas jahti Aafrikas, võttis osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbis rohkelt alkoholi ja kannatas depressiooni all. Hiljem lõppes abielu Paulinega. Hemingway elu oli tõeliselt kirev ta abiellus ühtekokku neli korda. Hemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. Pärast selle lõppu asus Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustusest "Vanamees ja meri" sai otsene tõuge Hemingwayle Nobeli kirjandusauhinna määramisel. 13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent.
Punaarmee staabi luureosakonnas, Rimm oli Vene kodusõja veteran ning Rästas ja Vakmann osalesid Kominterni töös. Anvelti sõjaline nõuandja August Lillakas tabati koos adjutandi Richard Kääriga 6. detsembril 1924 Aegviidus põgenemiskatsel Eesti valitsusvägede poolt, ning kõigest kaks päeva hiljem hukati Tapa lähedal Männimäe soos mahalaskmise läbi. Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich lasti koos ema Paulinega maha juba 2. detsembril. Erich ja Richard tabati 1. detsembril koos Maritoviga Tondil, kui nad Anvelti käsul Tondi sõjakooli relvade järele sõitsid. Sidepidajaid oli teadaolevalt 24, kellest langes üks, maha lasti seitse (kaasa arvatud Maritov ja Vakmanni ema), üks hukkus muudel põhjustel ja neli mõisteti vangi. Ülejäänud 11 pääsesid põgenema. Samuti tegutses Tallinnas kümme naisagitaatorit. Nendest vangistati Sunila andmeil ainult üks , ülejäänud üheksa pääsesid põgenema
annaabi.ee 
