riigikogu otsuste eest. V riigikogu koostas oma põhiseaduse eelnõu- Otsustati panna kõige pealt rahvahääletusele oma eelnõu lükates vabadussõjaväelaste eelnõu kaugesse tulevikku (Ei tahetud hääletamist korraldada). Kuid asjatult. Otsustati korraldada III rahvahääletust EVKL eelnõu üle. Jaan Tõnisson pidas kõnet Vanemuises ja soovis et inimesed hääletaksid uue põhiseaduse poolt (Vanemuises karjuti, loobiti paukherneid, trambiti ja plaksutati- Segati J. Tõnissoni kõnet). Ajalehes "Rahvasõnas" esilehel kirjutati sellest kuidas vabadussõjaväelased valmistuvad riigipöördeks. 19. augustil 1933 kuulutati välja kaitseseisukord üleriigilises ulatuses (J. Tõnissoni valitsus läks erru). Keelustati avalikud koosolekud, kinni pandi kõikidele erakondadele kuuluvad sõjaväelised formeeringud (Korrapidajad ja võimlemiste rühmad, põhjaküttide leegion). Keelustati ära vabadussõjaväelaste keskliidu
Näitas, et rahva usaldus RK vastu jätkuvalt kukub. Nüüd mõjus halvasti, et sundus häääletusel osaleda ära kaotati. Sellises olukorras tuli ikkagi panna rahvahääletusele vapside poolt koostatud eelnõu. (1933 a suvel oli võimule tulnud Tõnissoni valitsus, mis oli algusest peale äärmiselt ebapopulaarne; 1.06 saabus Tõnisson Tartusse, et pidada Vanemuises pol kõne PS muutmise toetuseks V RK toetuseks. Tõnissoni kõnet katkestati korduvalt, lava ette loobiti paukherneid, tema autot üritati kummuli keerata jne. Tlnasse tagasi jõudes kuulutas ta Tartus ja Tartu maakonnas 5 kuuks kaitseseisukorra ja keelas ära vapside tegevuse. Selline samm ei tulnud Tõnissoni populaarsusele kasuks. Vambola 73 mahamüümine Peruule jne). 1933 sügiseks võisid loota mingisugusele pol edule ainult need jõud, mis viimaste kuude poliitikast olid eemal seisnud (vapsid, põllumeestekogud)
annaabi.ee 
