aga ta oli lõbus ja meeldis laulda, võttis poisi ka oma pere lauda sööma. Seal oli tal muidu tappev töö välistatult mõnus olla. Siin pastoraadis aga on pilk alati metsa peal ja mõte jalgalaskmisel kuna siinkandis ei ole kunagi ta kuulnud naeru ega laulu. Üldiselt on muidu pastoraadis kõik endiseks muutunud, peale selle ühe siidist kingi mis praost tegi ei ole naine modagi muud saanud ja on endises nukruses toas. Jaagup Seenepoissil saab aga villand ja ta lahkub löödes enda taga pauguka värava kinni. Ekke võttab õppust ja otsustab samuti lahkuda. Korraks satub ta köögis vestlema teenijanna Kadiga kes vastab kui Ekke räägib, et tal ka aeg lahkuda. et mantee on lai, seda möda lahkud sinagi siit minema. Ekke soovitab Kadil kenamini käituda ja enda välimuse eest hoolt kanda, ehk siis on ka tema tulevik helgem, nimelt räägib Ekke, et viiks ta valges kleidis altari ette ja tooks oma tallu perenaiseks. Kui Ekke
õhuke ja kerge- see nahk tuleb ära süüa ja siis saabub ka otsemaid arusaam kus ta on. Meeme veel lõpetuseks hoiatas, et see amet mis Leemet võttaks on totter ja pigem võiks Leemet naha tulle visata ja kõik persse saata aga Leemeti jaoks oli see suur au ja seda ka Meeme mõistis ja sulges siis viimast korda oma silmad. Leemet tormaski koju soris ja leidis selle kottist naha ja pistis kiiretsi suhu ja tajus kuidas see sulas ta suus ja siis ta teadis. Teadmine ei tulnud suure pauguka vaid pigem nagu miski mis talle meenus- Põhja Konn on ju kogu see aeg lamanud nede jalge ees koopa suus kuhu tal kunagi ei tulnud pähe uurima minna. Leemet kõndis koduuksest välja otse kõrval oleva koopa suhu kus avar käik viis teda otse maa sügavusse kuni vastu tuli valgust hõõguvast unes Põhja Konnast- võimsam, hirmuäratavama, suurem ja majesteelikum kui Leemet oli kunagi ettekujutanud. Leemet kükkitas ta kõrvale ja
annaabi.ee 
