Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones
traktaate. MGH juurutatud tähtsamad seisukohad teaduslikus allikapublikatsioonis: · Publitseerimisel peab säilitama dokumendi terviklikkuse · Publitseerimisel tuleb tugineda kogu olemasolevale käsikirjalisele pärandile (originaali puudumisel ja ka olemasolul arvestada kõiki koopiaid) · Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85
eestikeelseid lugemikke, on tegelenud ka eesti keele uurimisega. 01.12.2009 Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieteet. Kalendrid talurahvale. ÕES võtab nende väljaandmise enda ülesandeks. Koht rahvusliku kirjanduse tekkes. Ka kirjanduse levitamine jääb ÕESi kanda. Teiseks oluliseks seltsinguks oli 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Paljuski on tegemist ÕESi eeskujuga. Tekib Põhja-Eestis, Tallinnas. Eestvedajateks baltisaksa haritlaskond. Wiedemann(?), Paucker, Pabst. EKÜ saab aluseks tänase Teaduste Akadeemia kogudele. Huvi maa ajaloo uurimise vastu. 1840. aastate keskpaigas jõuab ÕES oma esimeste kriitiliste momentideni. ÕESi seltskonnas erinevad huvid ja maailmavaated. Inimesed, kes on baltisaksa-saksa taustaga ning eesti päritolu liikmete vahel arvamuste lahknemine, mis ei vii küll ÕESi tegevuse peatumiseni. Eesti päritolu haritlased hakkavad baltisaksa seltskonda kritiseerima. Mõjutusi sisemiste probleemide tekkeks on ka väljastpoolt
annaabi.ee 
