ajalugu on täiesti mõistlik eeldada, et kummitustega seotud legende on siin linnas rohkem kui registreeritud elanikke. Neitsitorn Neitsitorni nimi kõlab veidi irooniliselt, kui arvestada, et torni on kasutatud prostituutide vanglana. Kord olla selles tornis toimunud tehing koleda lõbutüdruku ja saatana vahel tüdruk saab ilu, saatan hinge. Osana kokkuleppest pidi tüdruk võimalikult palju linna meeskodanikke patuteele juhatama. Suuresti see tal ka õnnestus, kuid kogu lugu lõppes prostituudile nõiaks tembeldamise ja hukkamisega. Üks noor preester - ainuke inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud, kuid lähemal uurimisel oli torn alati tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei sooviks.
keeles “Saatan” ja tähendavad seega ohtu Iisraelile. Kuni 1000 aastat enne Kristust oli “Saatan” söna mis ainult kirjeldas ja sellega ei seostatud mingit olevust. (Seepärast kirjutasin siia väikse tähega.) Hiljem seostatakse teda ühe ingliga. Alguses nagu selleks, et äraseletada möned täiesti äraseletamatud sündmused, mis ei saa seostada Jumala tahtega. Siis interpreteeritakse Saatanat kui “Jumala Abistajat”, kes inimesed patuteele töukab ja nende usu proovile paneb. Saatana figuur muutub jälle, kui möned radikaalsed israeliidid tahavad Iisraeli puhastada “saatanlikest” elementidest. St toimuvad puhastused oma rahva seas. Samas Saatan pole mingi loom sarvedega, kapjadega, vaid körgelt intelligentne ingel, üliinimlik olevus, kes ohtlikum ja vöimsam on kui riigiväline vaenlane. Need saatürlikud elemendid saab ta, kui kreeklased vallutavad Palestiina
Saatana nimi oli Lucifer. Ta oli endine ingel, kelle jumal oli sõnakuulmatuse pärast paradiisist minema kihutanud. Saatana päriskodu oli kusagil sügavas maapõues põrgus. Saatanal usuti olevat ka palju käsilasi deemoneid. Arvati, et ta värbab endale abilisi ka inimeste seast. Ennast saatana teenistusse andnud inimest peeti nõiaks. Usuti, et saatan üritab kõigest väest inimesi jumala ja headuse juurest eemale patuteele meelitada. Patt oli halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Iga inimene pidi seega valima hea ja kurja, Jumala ja saatana vahel. Patt võis tunduda meeldiva ja ahvatlevana, kuid pärast surma tuli selle eest rängalt tasuda. Keskajal peeti elust olulisemaks hauatagust elu. Vastavalt valikule hea ja kurja vahel, pidi inimese hing pärast surma sattuma kas taevasesse jumalariiki ehk paradiisi või põrgusse. Paradiisis ootasid ees kirjeldamatud naudingud, teises aga samavõrd kohutavad piinad