erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule. Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele.
n�iteks Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo de Bellas Artes de Sevilla, Seville, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa, ja olulisemates erakollektsioonides. Piiblis r��gitakse korduvalt kohtust, mida Jumal inimsoo �le m�istab, kui ta oma hiilguses ilmub, et vagased patustest eraldada ja esimesi paradiisi v�tta ning teisi p�rgusse saata. L��ne kunstis m�jutasid Viimsep�evakohtu kontseptsiooni k�sitlust piibelliku ainese k�rval ka mittepiibellikud allikad nagu hilisem Dante �Jumalik kom��dia�. Marten de Vos kujutab seda j�ulist episoodi suure fantaasiaga, keskendudes tunglevale inimhulgale, andes meisterlikult edasi figuuride liikumise r�tmi, vastandades oskuslikult �patuse� ja ��iglase� koloriidi, tuues v�lja nende
annaabi.ee 
