ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised, ja muu sellesarnast, millest ma teile ette ütlen, nii nagu ma enne olin öelnud, et need kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki." Kui seda nimekirja lugeda, võib järeldada, et inimene kõnnib väga libedal teel, kus võib väga kergesti libastuda. Loodetavasti see ikkagi nii ei ole. Patustamiseks peab olema põhjus. Põhjuseks on toodud teadmatus, eksimine ja tähelepanematus. Augustinuse järgi on kõik inimesed teinud pattu Aadamas. Selle järgi võiks ju arvata nagu oleks Aadam ainuke süüdlane ja meie ainult süütud kannatajad. Tegelikult on vast inimeses midagi sellist, mis teda kallutab pattu tegema, alates sellest kui esimene inimene pattu tegi. Mulle meeldib võrdlus koopiamasinaga: kui paljundataval originaalil on mingi defekt, siis on see defekt ka kõigil koopiatel.
· Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse. · Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta. · Sa pead Issanda päeva pühitsema. · Sa pead austama oma isa ja ema. · Sa ei tohi tappa. · Sa ei tohi abielu rikkuda. · Sa ei tohi varastada. · Sa ei tohi anda valetunnistust. · Sa ei tohi himustada oma ligimese naist. Sa ei tohi himustada midagi oma ligimesele kuuluvat. 9 nn võõrast pattu: 1. patustamiseks nõu anda 2. teisi patule käskida 3. teiste pattudega nõustuda 4. teisi patule meelitada* 5. teiste patte kiita 6. vaikimine pattudest 7. pattu mitte karistada 8. patule kaasa aidata 9. teiste patte kaitsta Saksa filosoof Immanuel Kant (1724 1804 Königsberg) Kanti nn kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reklaamipraktikas on 2 korrastavat süsteemi:
annaabi.ee 
