line printsiip võiks näida ümberlükatuna, seletatakse ära viisil, mis jätab printsiibi puutumatuks. Ning see näitab, et Mill eksis oleta- des, nagu oleks võimalik selline olukord, mis mõne matemaatilise tõe ümber paiskaks. Loogika ja matemaatika printsiibid on univer- saalselt tõesed lihtsalt seepärast, et me ei lase neil iialgi olla midagi muud. Ja selle põhjenduseks on, et me ei saa neist loobuda endale vastu rääkimata, patustamata keele kasutamist valitsevate reeglite vastu ning seega oma lausungeid ennasttühistavateks muutmata. Teisisõnu, loogika ja matemaatika tõed on analüütilised proposit- sioonid või tautoloogiad. Seda öeldes me esitame väite, mis paistab äärmiselt vaieldavana, ning peame nüüd jätkama selle järelduste selgitamisega. Analüütilise propositsiooni ehk nagu tema seda kutsus, ot- sustuse kõige tuntuma definitsiooni andis Kant. Ta ütles2 , et
S vastab, et teda ei huvita väline külg, vaid see, mis toimub tegelaste hinges. ,,Parma klooster". S on sidusam ja sügavam oma ajastu suhtes. ,,Punane ja must" kasutas kaugemat eeskuju, juhtumit, lugu, ehitas selle ümber romaani. Punase ja musta eeskujuks on ajaleheartikkel, kus juttu sellest, kus noormees anti kohtu alla, sest ta oli oma naist tulistanud. Sellest arendab S ,,Punase ja musta" süzee. ,,Kas väike inimene on võimeline tõusma kõrgele kohale ühiskonnas ilma patustamata? Kas saab jääda eetiliselt puhtaks?" Vastus: ei saa. Vaatleb madalast soost inimest. Kas tal on soovi korral võimalust maailmas esile tõusta? Väike eelmäng ka naturalismile. Tegelane Julienne, vaatleb tema karjääri algusest traagilise lõpuni. Viletsast perekonnast noormees, kes on aga nägus ja andekas. Läbib esimese etapi hästi, hakkab silma kohalikule vaimulikule, õpib kiiresti. Vaimulik soovib, et noormees valiks sama kutse. Julienne alustab
annaabi.ee 
