Abiellumiseks pidi olema piisav varandust, nii et abielluti põhiliselt keskeas, maal aga noores eas. See tekitas linnas tõsiseid kõlblusprobleeme, levis prostitutsioon. Mida rikkam linn, seda rohkem vaeseid. Maal ei olnud nii palju vaeseid, ikka igaühel oli oma maatükk, kust ta töötas. Linnas väärtustati raha ja raha eest sai osta kõike. Linlaste väärtushinnangud erinesid suuresti nendest, mida kuulutas katoliku kirik. Linn oli omamoodi patupesa. 29) Linnad kujunesid keskajal hariduse, arhitektuuri ja kirjakultuuri keskusteks. Esitage väite kinnituseks igast valdkonnast üks näide. Linnad vajasid ka palju haritud inimesi, mis tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Esimesed ülikoolid tekkisidki suurtes linnades. Kõik suured ja uhked kirikud ehitati linnades, nii vajasid arhitektid kirikute ehitamiseks uusi ideid ja linnad kujunesid arhitektuuri keskusteks.
Töövaldkonnast oleneb inimese anne. Oskustega inimesed paigutati sobivale alale. Benediktlastele oli oluline vaimne suunitlus. Neile polnud füüsiline töö oluline. Tsisterlastele oli füüsiline töö olulisem. Tekkisid uut laadi ordud kerjusmungaordud. Seotud linnade tekkega ja ketserluse levikuga. Nende teke oli omalaadne reaktsioon jõukuse kasvule ühiskonnas. Linnades levis ketserlus. Paljud muutusid seal jõukamaks. Elu hakkas muutuma linnas ilmalikumaks. Linn oli patupesa. Kerjumungaordud pidid jutlustama, et pöörata ketsereid ja paganaid. Nad pidid ka olemasolevaid kristlasi harima oma jutlustega. Nemad loobusid oma suletusest nende elu ei pidanud mööduma kloostris, vaid hoopis väljaspool kloostrimüüre, rahva seas. Paiknesid linnapiirkonnas (tavaordud olid maal). Nende ainus sissetulek pidi olema kerjamine, et end ära elatada. Ka kerjusmungad muutusid hiljem väga jõukateks. Toona oli inimestel tavaks üks osa oma varandusest pärandada kirikule
Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11. sajandil. Nende puhul oli väga suur roll ka füüsilisel tööl, eeskätt põlluharimisel. 12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud. Nende teke oli seotud ka linnade tekkega ja ketserluse suurema levikuga. Linnasid hakati vaatama kui patupesa ja kerjusmungaordud pidid sinna viima jumala sõna. Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil
annaabi.ee 
