Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesus lapse sünniga. Tuntuks on saanud apokalüptilise Madonna motiiv: Neitsi Maarja seisab kuusirbil, tema jalgade juures väänleb madu, õun hammaste vahel. Kuusirbil seismine tähendab maailma lunastamist, madu õunaga Eeva patu sümbolit. Apokalüptiline madonna märgib patulunastust - Neitsi Maarja lunastab Eeva patu. Moosese raamatus on kirjas, et naise seeme (s. t neitsist sündinu) purustab kord mao (saatana) pea: „Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1Mo 3:15). Maalidel on jäädvustatud ka stseen, kus peaingel Miikael toob Maarjale sõnumi tema peatsest surmast. Ingel hoiab käes palmioksa - martüüriumi sümbolit.
Tuuline rand . Räägib saaremaa kaluritest. alus oli vana väsinud loomuga Külasoo Reedik, kellele õpetajahärra läks patulunastust tegema. Vana ja väeti aga torises vastu, et tema ei ole oma elus patune olnud. Tahetakse talu käest ära võtta. Õpetaja härra oli väga pahane, kui kuna Kaarel, kes muidu lorilaure kirjutas, tegi kirikule loo, mida müüdi 5 rubla tükk. Tõnul tuleb mõte ehitada laev, aga üksi ei tahtnud seda teha, tahtis kambakesti. Uus laeva meistriks sai vanaõue Mihkel. Laeva nimeks sai ,, Kaugatoma ,, . Peagi algas pihta retk, meeskond aeti kokku, laeva kapteniks oli Tõnu
malevasõduriga, põhjustas ka eestlaste allajäämise. Kokkuvõttes võib väita, et eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses olid järgnevad. Ristisõdijaid oli palju (sakslased, Taani ja Rootsi kuninga väed), lisaks tegid viimastega koostööd oskuslikult ristiusustatud liivlased ja latgalid. Ristisõdijaid toetas tollane Lääne-Euroopa suurim poliitiline jõud rooma katoliku kirik, kelle juht rooma paavst olid lubanud sõdijatele patulunastust. Probleemiks oli Eesti aladel riikluse puudumine ning tagasihoidlikum ühine sõjategevus võõrvallutajate vastu. Liitlassuhted Vene vürstiriikidega nõudsid järeleandmisi venelastele, kuid tihti ei pidanud viimased kokkulepetst kinni ja abiväed jäid tulemata. Eestlaste relvastus ja väljaõpe jäi märkimisväärselt alla tollasele Lääne-Euroopa feodaalarmeele. Peamiste allajäämise põhjustena näen riikluse ja ühise koordineeritud tegevuse puudumist võõrvallutajate
(kuna kirjutas sakslaste kasuks, kes sõdis liivlaste, lätlaste ja eestlastega). Baltikumi vallutamisest olid huvitatud: 1) Saksa kaupmehed, kes soovisid häirimatult Venemaaga kaubelda 2) Katoliku kirik, kes soovis levitada ristiusku ja ristida paganaid (ehk oleks rohkem usklike, kes maksaks kiriku makse) 3) Aadlikud (kes kuuluvad rüütli seisusesse) soovisid sõjasaaki, maavaldusi, suurendada enda prestiizi (aga ka patulunastust) 4) Vene Vürstiriigid (Pihkva, Novgorod) tahtsid territooriume ja õigeusu levitamist Sissetung Eestisse (algas 1208, rünnakut alustasid saklased) Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud,
annaabi.ee 
