Kui inimene oli patustanud, patuseid mõtteid mõelnud v sõnu öelnud, siis pidi kuidagi hüvitama selle, patukaristus oli hüvitamine, karistusi oli erinevaid, nt lisanduvad paastukorrad, palverännakud jne 1500 a paiku otsustati, et patukaristuse võib asendada ka rahalise annetusega kirikule, mille eest antakse inimesele indulgentsia (dokument, mis tõestab et patukaristus on kustutatud) Preestrid hakkasid täheldama, et inimesed ei käind enam pihil, tuli välja et rändmungad müüsid patukustutuskirju Nüüd hakkas Luther kahtlema, kas see uuendus (kirjad) on põhjendatud, kas traditsiooni tohib muuta, kritiseeris seda ja lisaks sellele hakkas ka muid asju kritiseerima pälvis vaimulike ülemike pahameele, visati kirikust välja, pandi kirikuvande alla (on siiani) Luther pidi sp tegema oma kiriku Teda vaevas küsimus, mida teha, et saada lunastus. Läks kloostrisse mungaks, uskus et kloostrielu annab inimesele paremad võimalused õndsaks
Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suure vastukaja. Oma osa etendas siin sakslaste loomupärane religioossus. Renessansi mõju polnud siin nii suur kui Itaalias. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. Nii oli Saksi kuurvürsti Friedrich Targa valduses väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor
annaabi.ee 
