Teada on tema isast Jefim Jakovlevits Rasputinist ja tema emast Anna Vassiljevnast, kes mõlemad on pärit tavalistest taluperedest. Samuti on teada näiteks, et Grigori Rasputinil oli õde Maria ja vanem vend Dmitri. Tema õde uppus järve ja tema vend suri kopsupõletikku. Needki sündmused olid Rasputinit mõjutanud. Hiljem nimetas Rasputin oma kaks last Mariaks ja Dmitriks. [3] Rasputin elas oma elu esimesed 25 aastat Siberis ilma erilise kuulsuseta ning tegeles joomise ja patueluga. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. 1892. aastal asus ta Verhururjevi kloostrisse, kus õppis jumalasõna, kirjatarkust ning 1893. aastal, suundus ta rändama mööda Vene õigeusu kultuskohti. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. [2], [4] 1905
surevad, annab ta Martinile loa asuda kloostrisse. Ta asus õppima ka teoloogiat. 30-aastaselt oli ta preester ja professor. Tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522
õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks. Olukord muutub tema jaoks kriitiliseks novembris 1510-1511, mil ta Roomat külastas. See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana, kuid kohkunud oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516. aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. 1.4 Abielu aastad 1523
annaabi.ee 
