kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus on puudutuse kasutamine situatioonides, mis ei seostu füüsilise hooldusega. See on palju tundlikum kui protseduuriline puudutus. Kui hoiame patsiendi kätt või patsutame õlale, 1 edastame sõnumit- kliendist hoolimise sõnumit. Hooldav puudutus soodustab lähedust, usaldustunnet ja julgustab. (Soots 1999.) Verbaalne ja mitteverbaalne kinnitamine Väga oluline on anda patsiendile kinnitust selle kohta, et teda kuulatakse, et mõistetakse, mida ta ütles, ja ka selle kohta, et ta saab head hooldust. Alati peame olema kindlad, et kinnitamine
Lk 28) K. Tammik "Tee kaasa sina ka!" La-la-la-la, la-la-laa, la-la-la-la, la-la-laa. Jooksen ma, jooksen ma, jookse kaasa sina ka. Hüppan ma, trambin ma, jne. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 48) M. Sink "Kahekesi kõnnime" 1. Kahekesi kõnnime, üks, kaks, kolm. Lõbusasti liigume, üks, kaks, kolm. Keerutame ringi, keerutame ringi. Lõbusasti keerutame, üks, kaks, kolm. 2. Kätega nüüd plaksutame... 3. Põlvele nüüd patsutame... 4. Sõrmega nüüd viibutame... 5. Jalgadega koputame... Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont. Sõnadega "keeru- tame ringi..." lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega "üks, kaks, kolm" jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24) 27 Õpetajaraamat