1896. aastal oli ta Rahvisvahelise Naiste Töö Kongressi ja Naiste Ettevõtmiste president Berliinis. 1908. aastal pettununa Eelarvamisteta Inimeste Partei vähesest huvist naiste hääleõigustest, Cauer lõi ta sõjakama grupi Prussia Liit Naiste Hääleõigus. Ta ühines vasak- liberaalse Demokraatia liiduga. 1912. aastal astus ta hääleõiguse liidust välja ning ühines uue Saksa Naiste hääleõiguse ühinguga 1914. aastal. Esimese maailmasõja ajal ühines ta patsifistide tegemistega. Minna Cauer
sisuliselt on suunatud elu hävitamisele. Inimkonna vaimne areng on olnud liiga ühekülgne on arendatud igasugust tehnikat ja tehnoloogiat suunates sinna aasimad teadussaavutused, nende rakendused ja kõige rohkem raha. Vaimne areng on jäänud koopainimese tasemele. Madalalt arenenud eetika ei võimalda ülemaailmset läbimurret ,,Aukartus elu ees" on jäänud ainult mõtlejate, filosoofide, idealistide, patsifistide pärusmaaks, kes oluliselt ei mõjuta arengut suunavate otsuste langetamist. ,,Suured ja võimsad hõimud" ajavad taga maailmavõimu, et saavutada kontroll kõikide ,,naaberkoopa hõimude ,, üle. ,,Väikesed" peavad kogu aeg mõtlema, kuidas ennast kaitsta ehk kuidas sellest olelusvõitlusest ise terve nahaga välja tulla. Ohu eest peavad ennast kaitsma kõik, selleks on vajalik,et ,,kõik hõimud" tunnistaksid elu kui kõrgemat väärtust maal. See eeldab
Jaapanilt saavad abi ka Polüneesia saared. Tokyo abi on suunatud saarte põhilise elatusallika kalapüügi teotamiseks. 3.5. Relvajõud Jaapanil on 1160 tanki, 18 allveelaeva, 8 hävitajat, 55 fregatti, 6 valvekaatrit ja 450 lahingulennukit. Jaapani riigikaitse kui institutsioon pole tänini üle saanud 1941. 1945. aasta sõja tagajärgedest. Igasuguline sõjaline tegevus, isegi osalemine ÜRO Kambodza rahuvalveoperatsioonis 1993, kutsub patsifistide seas esile ägeda vaidluse. Jaapani põhiseadus keelab sõjalise jõu kasutamise ning sõjalised kulutused on väikesed (u. 1% RKT- st). Jaapani majanduse edukus on aga võimaldanud Jaapani kaitsejõududel kasvada maailma mõõdus suhteliselt suureks. 3.6. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks