teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormushaiguste teket. Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos, osteartsroos jne.) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal)
Vahetult pärast operatsiooni viiakse teda ärkamisruumi või palatisse, kus jälgitakse tema seisundit ja hinnatakse tema enesetunnet. Valu hindamiseks küsitletakse patsiendi valu tugevuse kohta. Siin on väga oluline roll valuravi ões, sest ta peab selgitada patsiendile kuidas õigesti hinnata valu. Ta peab õpetada patsiendi kuidas sellega hakkama saama, võib olla ka ilma ravimitega kui seda nõuab olukord. Mõned patsiendit ei oskavad seda teha ja nad ei tunnevat selinne olulisus. Psüholoogiline aspekt ka on olemas, ma mõtlen et mida inimene vähem mõtleb valust seda kergem teda kannata, ja on vaja selgitada patsiendil et kui ta tahab kiiremini terve sai siis ta peab õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi
annaabi.ee 
