Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale. Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel
1. on vaid üks looja Jumal. Igas valdkonnas. ii. Renessanss inimesele hakatakse omistama looja rolli 1. kirjanduses muutub autor oluliseks koos trükikunsti levikuga 2. kirjutajaile saab oluliseks, et nende tekstid oleksid äratuntavad a. sest nii saadi toetust tolle ajastu kunstide toetajailt rikastelt patroonidelt iii. romantism ettekujutus autorist kui geeniusest 1. loomine kui ülev vaimutöö 2. hakatakse kõnelema kirjandusest kui autori eneseväljendusest a. tekib arusaam, et kirjandusteosel on tähendus, mille on loonud selle autor i. lugeja ülesandeks on autori poolt loodud
annaabi.ee 
