,,Vagatsejad" erinesid väga palju Wiiraldi teistest teosetest. Kuna sakslaste pommitamist ei elanud üle Tartu kivisild, siis oli väga tore seda näha seal galeriis lõuendil. Autoriks siis Blumenfeldt. Peale esimest reustareerimist olevat paljud kunstnikud seda kasutanud oma tegemistes, kuna selle väärtus tõusis peale esimest pommitamist, aga kahjus ta siiski hävis lõpuks. Kõige patriootlikum teos kogu galeriis oli minu jaoks Eerik Haameri ,,Mehed kajakatega", kus tagaplaanil oleva mehe jakk on sinine ning esiplaanil mehe müts must ja juuksed valged. Kokku moodustasid need väga tugevasti eristatava sini-must-valge trikoloori ning see hakkab kohe silma. Arvestades, et teos maaliti aastal 1956, on väga imestusväärne, et see teos üldse veel eksisteerib. Lõpetuseks istusime massiivsel India päritolu pingil ning meid pandi sundseisu külaliste päeviku täitmisel.
aasta 25. detsembri õhtul, mil Afganistani pealinna Kabuli lennuväljale maanduma hakanud transpordilennuk kaotas halva ilma tõttu orientiiri ja põrkas vastu mägesid. Arvestades seda, kui palju sõdureid meilt iga aasta välispoeratsioonidel osaleb, on minu arvates hukkunute arv üllatavalt väike. Kuigi iga elu loeb ning hukkunute perekonnad ja lähedased võivad tunda end halvasti, on minu hinnangul suremine Eesti mundris ning kedagi või midagi kaitstes palju suurejoonelisem ja patriootlikum, kui mõnel muul viisil. Sven Mikser on öelnud: ,,Eesti on huvitatud sellest, et Lähis-Ida tervikuna oleks stabiilne. Eesti on huvitatud ka nende operatsioonide koormuse jagamisest oma NATO liitlastega," Sellega seoses jättis Eesti näiteks 2009. aastal pooleli operatsiooni ,,Iraagi vabadus", milles oli osaletud aastast 2003. Aaviksoo seletas: ,,Esiteks on julgeolekuolukord Iraagis stabiliseerunud ning Iraagi sõjavägi ja politsei võtavad julgeoleku tagamist riigis järk-järgult