Tegelased peaksid justkui tõestama autori ideid. See kõik tõmbab alla romaanide kunstilist teostust. Kunstiliselt eriti nõrk oli aga Andres Saali eelpool mainitud ajalooline triloogia, mille sündmused 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse paigutuvad. Kuigi Saal tegeles ka ajalooliste allikmaterjalidega ja ülepea olevat võtnud oma kirjatööd tõsiselt, on tulemus siiski kesine, ja seda ka vaatamata siirastele patriootlikele eesmärkidele. Andres Saali kirjapandud lood kujutavad kirevate juhtumuste rida, milles on mõõdutundetult kokku kuhjatud romantilise ajalooproosa ja veel enam madalatasemelise seikluskirjanduse iseloomulikke süzeemotiive. Intriigide keerukus ja ootamatuste üleküllus kaotab eeldatava mõjukuse, sündmustiku esitus ei saa omandada tõelist eepilist laiust. Pole lihtsalt mahti süveneda aega ja oludesse, inimestesse ning nende elamustesse. Kõige nõrgem lüli on aga karakterikujutus.
Perekond) ja Portugali imperialismi ajaloolise tähtsuse rõhutamine „lääne ja kristliku tsivilisatsiooni kaitsmisel“. Francogi eesmärk oli teadlikult taastada ajaloolise Hispaania väärtused, mis Teine vabariik oli tema arust hävitanud; iseennast pidas aga ta Felipe II poliitiliseks reinkarnatsiooniks. Mõndades riikides puudusid presidentaalsel või kuninglikul absolutismil igasugused süsteemsed ideed, toetuti vaid pragmaatilisele tervele mõistusele ja patriootlikele üleskutsetele. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilise religioonina võtame seda religiooni, mis on juurdunud poliitilise kommuuniga. Sellisel määral, et see ei saaks eksisteerida ilma poliitilise aluseta. Poliitiline religioon tihti hõivab sama eetilise, psühholoogilise ja sotsiaalse osa nagu traditsiooniline religioon ja selle tulemusel kas tõrjutakse või eksisteeritakse ühiselt olemasolevate usuorganisatsioonide ja uskumustega
annaabi.ee 
