tsenseerimist.. Mõlemad aspektid kehtivad ka tänapäeval. Ameerika kodusõja ajal tegid fotograafid esimest korda sõjast pilte. Tehtud pildid lahingutest ja surmast šokeerisid avalikkust, kes oli harjunud nägema sõja kujutamist kui romantilist ja üllast ettevõtmist. Uurides teema kohta lähemalt, olin isegi üllatunud, et rahvas teadis niivõrd vähe reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas. Ajalugu I maailmasõja alguseks oli võitlusfotograafia eksisteerinud juba pool sajandit, kuid siiski ei tehtud I maailmasõjast palju fotosid ja seda tänu laialdasele sõjaväe tsensuurile. II maailmasõja ajal võimendas võitlusfotograafia nii patriotismi kui ka avalikku vägivalda. Alates II maailmasõjast on sõjafotodest saanud tavanähtus. Vietnami sõda tõestas, et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja
katastroofiga. Massiliste repressioonide korral oleksid lääne krediidid ära jäänud ja majanduslik kokkuvarisemine vältimatu, mis oleks minema pühkinud ka olemas- oleva võimu. Jõudu küll kasutati (näiteks Thbilisis ja Vilniuses), kuid poliitiline juhtkond polnud valmis selle eest vastutust võtma, kirjutab Gaidar. DISSIDENDI MEELEMUUTUS Väitel, et Nõukogude Liit hävis USA teadliku ja ettekavatsetud tegevuse taga- järjel, on pooldajaid “patriootidest pistrike” hulgas nii Venemaal kui USA-s.34 Deržavnikud Venemaal käsitavad Liidu lagunemist kui CIA poolt sepistatud lääne ja NATO võitu. Selle seisukoha oponendid tuginevad asjaolule, et Liit lagunes 31 Samas, 206 jj. 32 Samas, 299; A. Granbergi ja V. Suslovi arvutused. 33 Samas, 301. 34 Selle kohta vt Шубин А. В. Парадоксы перестройки. Упущенный шанс СССР. Вече, Москва, 2005, 287. 140
annaabi.ee 
