15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega
Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepärased kindlusetaolised ehitised, nad on laotud tellistest ja kaetud tahutud kiviplokkidega. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed. Vertikaalse