Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolek valis riigiametnikud. Riigiametnikele palka ei makstud. 5. Mis on nobiliteet ja miks see tekkis? Nobiliteet- oli rooma ülemkiht nii suursugused patriisi- kui ka pleibei perekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Neid valiti, sest nad olid piisavalt jõukad, et riigiasjadele pühenduda. 6. Rooma vabariigi kriis 2. saj. eKr. Rooma alistas kogu Itaalia ja jätkas vallutusi , kuni Vahemeri oli muutunud tema sisemereks. See tõi aga II sajandil eKr kaasa kriisi, mis oli tingitud: a) Rooma vabariiklik korraldus oli polislik see tähendab, et kodanikel pidi olema
· Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. · Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale. · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud
annaabi.ee 
