2 1. Isadus 1.1 Rooma õiguse norm Rooma õiguses on isa võimu all terve perekond. Naine, lapsed, lapselapsed. Lisaks veel ka orjad ja muud perekonna alluvuses olevad isikud. Ainus, kelle üle ei ole isal võimu on tütre laps(ed). Nende üle omab võimu nende laste isa. Sellist seotust laste ja vanemate vahel määrab kogu Rooma ajaloo väitel patrias potestas’e printsiip. See tähendab patriarhaalset ehk ühekülgset isavõimu. Sellest tuleneb suguluse vanim vorm, milleks on võimusugulus. Alles hiljem asendus see veresugulusega ehk kui algselt oli laste ema lastele pigem kui õde, siis hiljem tekkisid teatavad õiguslikud suhted ka laste ja laste ema vahel. Gaius on öelnud, et sellist võimu nagu on roomlastel oma laste üle, pole ühelgi teisel rahval.
Seaduslik abielu on vaid tsiviil- lepinguline. · Kui abikaasad korra lahutasid, siis enam uuesti üksteisega abielluda ei tohtinud, teistega võis abielluda kolme aasta möödudes. Tingimused on karmid, et tagada abielude püsivust. Abikaasade suhted: · Abielumehe ja abikaasa positsiooni formuleerimine suhteliselt tugevana ning naise ja laste seisundi nõrgaks jätmine. · Lahutus muudeti raskemaks, millega püüti soodustada perekonna püsimist. · Patrias potestase nõrgendatud vorm (Rooma õiguse mõju). Patriarhaalsust tasandas teatud määral naise õigus lahutada ja mehega võrdselt pärida. §213 Mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine aga mehele kuuletuma. §371 · Laps olenemata vanusest, on kohustatud oma anemaid austama ja respekteerima. Abielu korral kasvatab last isa. Isiklikud suhted: · Laste allumine isale, kuid on ka üks roomaõiguslik emantsipatsiooni instituut.
annaabi.ee 
