Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane.
vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli 12. sajandist levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole.
Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester". Jumala ja keisri võim ning riik ei olnud üks ja seesama. Keiser ei olnud Jumal, samas Jumal ei olnud keiser, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised.
annaabi.ee 
