See ei toonud võõrmõjusid ega sissetunge kaasa. Mesopotaamia oli avatum, tihedamad suhted naabritega ja tuli end rohkem kaitsta sissetungijate eest. Mesopotaamias toimusid suuremad muutused kui Egiptuse tsivilisatsioonis. 5.VÄIDE ET MESOPOTAAMIA TSIVILISATSIOON OLI LINNATSIVILISATSIOON? Sumerid panid aluse linnaelule.Linnad määrasid Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. 6.MESOPOTAAMIA PEREKOND Patriarhiaalne. Isal oli suur võim oma kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peigmehe ja ta tulevase äia vahel lepinguga,mis määras kindlaks abielupoolte varalised suhted. Pruudi kinnisvara kuulus naisele ja lahku minnes tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist ja sel juhul oli igal naisel õigus oma vara just oma lapsele pärandada. Mehele olid lubatud ka abieluvälised seksuaalsuhted. Naisel seda luba polnud. Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus
Ameerika ühiskonna põhiväärtused/Perekonna väärtushinnangud Produktiivsus Tööeetika Materialism Individualism Haridustase Tarbimiseetika 7 8 Keskkonnaga seotud progress Orientatsioon tulevikule Tublidus, korralikkus, praktilisus Ratsionaalsus Demokraatia, võrdsus ja vabadus "Orientatsiooni järgimine" Patriarhiaalne autoriteet Perekondlikud huvid Perekond kui ohutu sadam Tervis 21. 2. Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja perekonna viitegrupi ja/või laiema kogukonna väärtushinnangute vahel? 21. 3. . Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja iga eraldivõetud pereliikme väärtushinnangute vahel? 21. 4. Kui olulised on need määratletud väärtused perekonna jaoks? 21. 5. Kas neid väärtusi hoitakse au sees teadlikult või ebateadlikult? 21. 6
Ameerika ühiskonna põhiväärtused/Perekonna väärtushinnangud Produktiivsus Tööeetika Materialism Individualism Haridustase Tarbimiseetika Keskkonnaga seotud progress Orientatsioon tulevikule 7 8 Tublidus, korralikkus, praktilisus Ratsionaalsus Demokraatia, võrdsus ja vabadus "Orientatsiooni järgimine" Patriarhiaalne autoriteet Perekondlikud huvid Perekond kui ohutu sadam Tervis 21. 2. Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja perekonna viitegrupi ja/või laiema kogukonna väärtushinnangute vahel? 21. 3. . Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja iga eraldivõetud pereliikme väärtushinnangute vahel? 21. 4. Kui olulised on need määratletud väärtused perekonna jaoks? 21. 5. Kas neid väärtusi hoitakse au sees teadlikult või ebateadlikult? 21. 6
varjupaik koht, kuhu süüdlane põgeneb ja kus teda ei tohi kinni võtta. Kohtutegemine: tuleproov, veeproov, hobuse astumine, linnu lend. 2. Võimukorraldus Vana- Eestis. Allikas: Läti Hendriku kroonika (12/13 saj). Periood: XII saj., Eesti iseseisev ( enne võõrallutusi). Eesti asus 12.- 13. saj. (kuni 1218) samal territooriumil, mis praegu. XIII saj. alguseks eksisteeris Eestis 4 liiki ühiskondlikke gruppe: perekond, küla, külakond, kihelkond, maakond. Perekond: arvatakse, et patriarhiaalne kord ning mehel võis olla mitu naist, korra eest vastutas mees. Küla ja külakond: küla moodustas mitu talu ja mitu küla mood. külakonna. Oli külakogu (igast talust 1 esindaja), oli külavanem. Nii ka külakonnas. Kihelkond: kuulusid külakonnad. Kihelkonna kogu e. kärajad (rahvakogu). Täidesaatev võim külakonna nõukogu (külavanemad) käes. Kärajad- piiride määramine, kaitseküsimused. Kihelkonnad eksisteerisid IX saj.-ni, mil hakkasid koonduma maakondadesse. XII saj. tekkis
annaabi.ee 
