anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega. Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega. Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud langobardidega, laiendas maavaldusi ja kaitses Rooma paavsti kiriklikku primaati Konstantinoopoli patriahi ees. Edendas tõhusalt kat. usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks. Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või vokaalidel vaimse tunnetuse väljendusena ning omas suuremat tähtsust kui sõnaline tekst. Terminit neuma kasutati ka pedagoogilste meloodiate kohta, mille abil illustreeriti erinevata kirikulaadide omadusi.
kaupmehi. 4. Kirik ja usuelu Mitu tähtsat hilise Rooma riigi aegset ristiuskukeskust- Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse
Sellest usust sai lubatud usk. Kristlus kuulutati ainsaks usuks. Constantinus rajas teise Rooma ehk Konstantinoopoli. Ta hakkas ehitama ristiusu kirikuid. Sai nimeks Constantinus Suur. Sealt edasi hakkas ristiusu võidukäik ja levimine. Püha raamat Piibel. Vana testament on juutide ajalugu. Uus testament on ristiusu sünniga seotud asi. Varakeskajal oligi kirik nime poolest ühtne. Kuid juba sel ajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriahi vahel. Neil oli paljudest asjadest erinevad arusaamad. 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine s.o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile.
annaabi.ee 
