Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Naaberriike on neli: loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. 4. Andmeid 4.1. Pealinn: Ateena 4.2. Pindala: 131 940 km2 4.3. Rahvaarv: 11 305 118 inimest. 4.4. Rahvastiku tihedus: 85,3 in./km 4.5. Suuremad linnad: pealinn Ateena (3,7 mln in.), Thessaloniki (410 000 in.), Patrai (200 000 in.) 4.6. Linnastumine: Linnades elab 61% rahvastikust 4.7. Keel: Kreeka keel(Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. Kuid ta tähestik on inimesele, kes kreeka keelt ei oska üpris mõistmatu) 4.8. Usund: Kreeka õigeusk 4.9. Aeg: Eestiga sama. 4.10 . Rahaühik: 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. 4.11. Riigikord: Kreeka on ühtne vabariik. Riigipea on president. Põhiseadus kehtib
igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas (Hamilton, 1975). Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena. Seireenide-ainelistest kunstiteostest on tuntud H. Sachsi svank ja A. Rodini skulptuur (Antiigileksikon, 1983). Üldisemalt teatakse sireene kui helisignaalide tekitajaid või kui signaalidega tekitatud heli. 3 Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte, nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose ja merenümf Tethyse poeg, kes võitles Heraklesega Kalydoni müütilise kuninga Oineuse tütre Deianeira pärast. Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983).
annaabi.ee 
