mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik on surmavalt mürgine lestadele ja hooghännalistele. Seened omastavad tapetud selgrootutest toitaineid ning edastavad neid ka taimele.
mujal uusi kolooniaid ning biofilme. P. aeruginosa'l on LasR-I süsteem oluline küpse biofilmi väljakujunenud arhitektuuri kujunemiseks. Kui selle süsteemi geenid deleteerida bakteri genoomist, siis kujub välja nõrk biofilm. Geenide komplementatsioon taastab biofilmi struktuuri. 134 15.4. Hulgatunnetuse tähtus bakterite patogeneesis Patogeensel bakteril on kolm strateegiat, kui ta satub kokku uue peremehega. 1. Bakter võib kinnituda uuele organismile/organismi ning moodustada biofilmi. Ning põhjustada kroonilist infektsiooni. 2. Kinnituda ainult lühiajaliselt, ammutada kõik võimalikud ressursid ning seejärel otsida uut peremeesorganismi. 3. Minna täispangale ekspresseerida täies mahus virulentsusfaktoreid ning vallutada peremeesorganism. Patogeeni otsus rünnata
annaabi.ee 
