Avr geen avirulentsuse ehk mittenakatamise geenid patogeenis · On teada hulgaliselt resistentsusgeene, kuid nende struktuur ja täpne funktsioon on enamasti teadmata. Resistentsuseks on vaja kahe geeni vahelist interaktsiooni. (a) Ainult kahe dominantse alleeli RPS2 ja avrRpt2 vaheline interaktsioon vallandab peremeestaimes kaitseks vastuse (tulemuseks sobimatu vastus ehk resistentne taim) (b, c, d) Teiste alleelide interaktsioon, kus taimel puudub funktsionaalne RPS2 geen või patogeenil puudub funktsionaalne avrRpt2 geen, ei teki peremeestaimel äratundmist ja tulemuseks on `kokkusobiv' vastus ja visuaalselt haige taim. Kokkusobiv vastus (compatible response ) interaktsioon, mille käigus tekib haigus · Sobimatu vastus (incompatible response) haigust ei teki (või tekib vähe) · Geenid, mis tunnevad patogeeni ära ja aktiveerivad kaitsereaktsiooni. Näiteks: mõned tomati kultuuridel esinevad haigustunnused, kui neid bakteriaalse
Listeria monocytogenes ja Shigella suudavad liikuda ühest sooleepiteeli rakust teise, polümeriseerides sooleraku aktiini monomeere filamentideks. Raku taha moodustub propellerina töötav aktiinisaba Gaasivakuoolidega liikumine Gaasivakuoolid koosnevad valgulise membraaniga gaasipõiekestest. Gaasipõiekesed on eriti levinud tsüanobakteritel ja ka halofiilsetel arhedel. Nüüd on leitud neid ka näiteks aktinomütseetidel. Hiljuti kirjeldati nad ka tinglikul patogeenil Serratia marcescens. Tema genoomis on 17 kb DNA piirkond, milles paiknevad gaasipõiekeste moodustumiseks vajalikud geenid. Nende geenide viimisel soolekepikesse moodustusid ka tal gaasipõiekesed. Piilid Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, põhifunktsioon on rakkude kleepumine pinnale e. adhesioon. Tüüp IV piilid on erand, nendega saab rakk ka liikuda. Diameeter 3-25 nm, pikkus 0.3-12 µm, keskm. 1 µm. Piilide tipus on ahdesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal
päädib kromosoomi duplitseerumisega, uue raku-seina ja tsütoplasmamembraani sünteesiga ning tütarrakkude vahel kromosoomi ja raku koostis-osade jagunemisega. Lõpptulemusega toimub raku jagunemine. Ajaintervalli, mis jääb kahe jagune-mise vahele, nimetatakse generatsiooniajaks. Generatsiooniaeg võib olla väga erinev. Näiteks Escherichia coli generatsiooniaeg glükoosi minimaalsöötmel võib olla 15 minutit. Samas mõnel patogeenil võib generatsiooniaeg ulatuda päevadeni. 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes Laboris on enim levinud bakterite kasvatamine suletud süsteemides, mis tähendab, et bakterite söötmesse ei lisata täiendavaid toitaineid kasvatamise käigus. Suletud süsteemis bakterite kasvatamise korral inokuleeritakse steriilne sööde teatud arvu bakterirakkudega ning jälgitakse bakterite arvukuse muutu teatud aja perioodil. Saadakse bakterite kasvukõver.
annaabi.ee 
