püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Seal kandis tehakse ka väga paljud suuri püharännakuid. Peale inimese surma visatakse väga tihti nende tuhk Gangesesse. Põletusepuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära ja sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus hiljem gaavialid (India krokodillid) selle ära söövad. Gangese ääres asuvad ka suured linnad nagu Delhi, Agra, Allahabad ja Patna. Iga aasta külastab väga suures koguses inimesi jõge ja jõeääresid linnu. Igapäeva elus kasutatakse Gangest nii inimeste kui riiete pesemiseks ja toidu hankimiseks. Tänu sellele, et jõge kasutatakse nii palju on see väga must ja reostatud eriti linnade lähedal. Reostus mõjutab kokku umbes 400miljonit inimest. Jõele on ehitatud ka hüdroelektrijaamu. Gangest ümbritseb väga ilus loodus kus kasvab väga palju igasuguseid taimi ja lilli, mis
moments. Conrad: writer must do something like that on paper. Only by giving the impression can painter, writer can make people forget about their daily lives. New ways of presenting character and experience. Character is described as seen by other people. Impressionism in the description. Conrad's literary output -author suspects skepticism of the human condition. ,,Lord Jim"-Jim (his surname is never disclosed), a young British seaman, becomes first mate on the Patna, a ship full of pilgrims travelling to Mecca for the hajj. Jim joins his captain and other crew members in abandoning the ship and its passengers. A few days later, they are picked up by a British ship. However, the Patna and its passengers are later also saved, and the reprehensible actions of the crew are exposed. The other participants evade the judicial court of inquiry, leaving Jim to the court alone. The court strips him of his navigation command certificate for his dereliction of duty
Valiti üksmeelselt, kuid otsustavaks teguriks oli sümpaatia tema ema I. Gandhi vastu. Uuel peaministril tuli hakata tõsiselt mõtlema riigi valitsemisele. 1. novembril 1984 esines R. Gandhi India Ülemaalises Raadios ja Televisioonis läkitusega India rahvale. Ta kutsus rahvast üles vaoshoitusele ja rahule leina ajal ja süüdistas kuriteos välismaal viibivaid India sõltumatuse vastaseid. Ta teatas, et rahu kindlustamiseks on viidud suurematesse linnadesse (Delhi, Calcutta, Agra, Patna jt.) armeeüksused ning kehtestatud keelutund. R. Gandhi kutsus üles osariikide esiministreid tegema jõupingutusi korra ja rahu jaluleseadmiseks oma osariigis. Siserahu oli eelduseks India edukale arengule. R. Gandhi välispoliitika oli aktiivsem, kuid mitmetes punktides vähe edukas. Ta deklareeris, et jätkab välispoliitilist kurssi, mille nurgakivi oli pannud J. Nehru ja mida oli loovalt tugevdanud I. Gandhi
annaabi.ee 
